Arvamusavaldused pärast Tolkuse rabast tulemist ...

Klassijuhataja pani käigust kokku loo, mida saad lugeda siit

Luitemaa looduskaitseala Tolkuse õpperajal

26. mail käisime loodusretkel sisalike elukeskkonnaga tutvumas. Meid juhtis giid Merike Palginõmm. Kuigi ilm oli pisut vihmane, läks retk korda ja igaüks sai oma meeltele-muljetele midagi.

Saime aga kõhuli maas olles vaadata maastikku enda ümber sisaliku tasandilt, katsuda sammalt 

laudtee kõrval, tunnetamaks rabaelaniku jalaaluse ja kõhu tunnet (vetruv ja pisut kare), vaadata linnuna tornist alla liivale, kust sisalik ülevalt ohtu tajuda ei saa, aga kullilise pilk tabab nii hiire kui ka sisaliku liikumise.  Üleval ei või kõvasti rääkida: jutt kostvat väga kaugele.

Otsisime rabaelaniku sobivat puhkekohta, sest katse näitas, et veetemperatuur (16°) oli kõrgem kui õhul (15°), maa sees oli aga hoopis külm (8°), mistõttu sisalik lähebki kõrgemale kuivale samblasele pinnasele. Erko abiga demonstreeris Merike Palginõmm meile sisaliku liikumistehnikat.

Kasulik on sellel roomajal kaitsevärvi olla küll, sest punaselg-õgija võib teda lihtsalt kinni püüda ja puuoksa otsa kuivama torgata.

(kõik fotod: Gettlin Tubala)

Laukajärv pakkus paljudele põnevust. Sealt leidsime kiili tühja kesta, millest vastne äsja koorunud oli ja mida peopesal uurida sai. Pärast nägime elusuuruses kiili, kes oli maandumisplatsiks valinud ühe noormehe püksisääre. Caylen, Taavi, Hanna olid üllatunud laukavee kollasest värvist. Samal ajal esitas roheliste konnade koor oma etteastet.

Omamoodi lilleklumbi moodustasid laukajärve veesilmas ubalehed, mis ahvatlevad põtru. Võib aga juhtuda, et see jääbki suurele loomale viimseks maiustamiseks, kui ta enam laukast välja ei suuda ronida.