Klassiõhtu. Kingikott

18. detsembril tulime pärast tunde oma klassi. Meid ootas roheline kingikott, täis meie klassikaaslaste tehtud loosipakke.

Ahvatlevad tundusid krõpsupakid... juua taheti ka vahepeal

Õpetajal mõte: saime klassist neli gruppi. Iga grupp pidi mõtlema kava, millega kingipakk välja lunastada.

 Tüdrukud olid ukse taga lihvinud tantsunumbrit ...

Vägisi jäid kajama: KÄBI, KÄBI, KÄBI ... Fantaasia jäi seekord paraku rakendamata.

Pärast pakkide jagamist mängisime. Toolid juba ootavad

"Pikaks ninaks" valmis

Perona bowling

9. detsembril viis tee Perona bowlingusse ...

Kõigi mängude punktisummad näitasid osavamateks ja täpsemateks Triinu ja Fredi.

Kingiks tunnike tasuta mänguaega ühel rajal, kus saab korraga olla kuni 6 mängijat.

Meil oli kasutada neli rada: 4 + 4 + 5 + 5 meeskondadega. Hõivasime oma laudkonnad, saime mängukingad, keset mänguhoogu saime morssi või vett juua.

Lugu ise käis nii ...

"Mängime Bullerby lapsi"

Käisime Tervise kultuurikeskuses vaatamas Olav Ehala muusikali Jana Tringi lasteteatri esituses.

Nii laulusõnade autor Leelo Tungal kui ka muusika autor Olav Ehala olid ise kohal.

Nägime lõbusat-lustakat mängu laste esituses.

Tutvustus

Klassiõhtu

27.11 tulime pärast esinemisi koolisünnipäeval kringliga oma klassi.
Seekord pidi õpetaja hoolitsema tegevuste eest.

Meil olid mängud ja teatevõistlus. Aga Carmen ja Janete tegid oma mängu ja Rasmus ka oma.

"Kollane, punane, sinine" - nagu "Pikk nina", aga numbrite ja tegevustega, kus iga värv näitab midagi ja siseneja valib värvi, teadmata tegevust, mille ruumis olijad on enne omavahel kokku leppinud.

Rasmus pakkus mängu ja viis läbi ka.

Mängisime silmapilgutamist, kändisime muusika saatel ümber toolide, kus igaüks pidi muusika katkemise ajal endale tooli leidma. Võitis Janete.

Vahepeal käisime koridoris teatevõistlust tegemas, aga tähelepanuga oli probleeme, sest kogu aeg unustas keegi midagi ära ja tegi natuke teisiti, kui juhend ette nägi. Eks mõlemad meeskonnad tahtsid teistest paremini teha ja muutusid natuke lohakaks ülesande täpsuses.

Näksimist oli meil nii palju kaasas, et klassijuhataja tunnis saame esmaspäeval jätkata ...

Kooli sünnipäeval

Saalis toimusid aktused kolmes osas: I, II ja III kooliaste.

 Suurelt ekraanilt vaatas vastu meie oma kool

Caylen süütab meie klassi kringli juures küünla.

 Pidulaud kringlite ja põlevate küünaldega.

Tegime oma näidendi ära.

Ootame kooli sünnipäeva...

Tegime plaane edaspidisteks üritusteks

Et ees on kooli sünnipäev, harjutavad kõik klassid hoolega, et pidupäeva aktuse eeskava oleks vahva ja iga klassi esinemisnumber hästi õnnestuks.

Meil on näidend

Teeme proovi...

 

 

Õpivad Gertgrud, Gettlin, Janete, Kristjan, Randelyn (või Kristiina), Rasmus, Caylen, Cristi, Siim ja Taavi.

Mis on meie klassis hästi?

Õpilased tegid grupiti mõttekaarti: mis on halb ja mis on hea meie klassis.

Lõpuks saabusid vastused Answergarden-keskkonda

Tallinnas. Lennusadamas

VÕIDUJOOKS MAAILMA LÕPPU

29. AUGUST - 3. APRILL

Lõunapooluse vallutamise lugu - USA, Prantsusmaa ja Kanada muuseumide mahukas ühisnäitus.

Seda näitust me giidi saatel just vaatamas käisimegi...
Pärast sai töötoas võrrelda Euroopa ja Antarktika erinevusi, panna kaardile paika geograafilisi nimesid.
Igaüks sai ise proovida lennuki juhtimist, minna kapsliga meresügavustesse, uudistada kinoseanssi, proovida sihtimist-tulistamist kahuriga, sättida suurte laskerelvade sihikus silmamõõtu,voltida juhise järgi paberlennukit ja sellega täpsussõitu teha, käia ära laevade Lembitu ja Suur Tõll pardal jne. Laevade-purjekate juures sai elektrooniliselt tahvlilt vaadata pilte, lugeda kommentaare.

Kes soovis veel kohvikus peatuda, sai ka selleks võimaluse.

Valiku ja uurimismaterjali valis igaüks ise...

Lõunapoolusel

 Algab Lõunapooluse avastusretk...

Pärast elamistingimuste ja eluolu ülevaatamist algas väike meenutus töölaua taga: kus mingi paik kaardil asub?, missugused tingimused-olud iseloomustavad Euroopat, missugused Antarktikat?

Paintball

4. septembril
suundusime pärast spordipäeva liinibussiga Rae bussipeatusesse, kust mööda Tõllapulga teed metsa alla, kus meid juba kaks noormeest ees ootasid, autodes kaitseriietus, mille hulgas ka paksud mütsid, näomaskid ja kindad. Auto pagasnikus olid laetud relvad, lisalaskemoon ja puhastusvahendid, millega pärast värvikuuliga tabamuse saamist riideid ja relvi ning näomaske puhastada saaks.
Riietusime, saime juhtnöörid ja mäng võis alata ...

Mängisime kahe meeskonnaga: sinised ja kollased (eristusmärgiks vastavat värvi käepaelad). Võistkondadel oli "oma staap", kordamööda toimus poolte vahetus.

Korraldajatele tuli üllatusena, et õpetaja mängib kaasa. Seni olevat saatja olnud vaatleja osas.

Tore oli. Õhtune buss tõi väsinud "sportlased" linna tagasi.
Nii mõnigi arvas, et läheme teine kordki.

Alustame 6.a-s

Meeldejäävat ja toredat uut kooliaastat, seekord juba VI klassis!

Aitäh ilusate lillede eest!
Need kaunistavad nüüd klassijuhataja kodu...

 ja ülejäänud eesti keele klassi.

Tere, kool!

Aitäh, minu klass!

Kingitus klassijuhatajale ...

Rannapidu

Tegime 2. juunil 5. klassi lõpupeo rannas.

Aitäh Randelyni emale, kes lasi meil lustida keset mänguväljakuid, isegi minigolfi sai mängida. Meie hulljulgemad proovisid koos Erkoga parkuurimist teha ja mereski ära käia. Meil oli oma "hiinalinn", mille juures kaetud laud krõpsu ja joogiga + valik: hot dog või jäätis.

Arvamusavaldused pärast Tolkuse rabast tulemist ...

Klassijuhataja pani käigust kokku loo, mida saad lugeda siit

Luitemaa looduskaitseala Tolkuse õpperajal

26. mail käisime loodusretkel sisalike elukeskkonnaga tutvumas. Meid juhtis giid Merike Palginõmm. Kuigi ilm oli pisut vihmane, läks retk korda ja igaüks sai oma meeltele-muljetele midagi.

Saime aga kõhuli maas olles vaadata maastikku enda ümber sisaliku tasandilt, katsuda sammalt 

laudtee kõrval, tunnetamaks rabaelaniku jalaaluse ja kõhu tunnet (vetruv ja pisut kare), vaadata linnuna tornist alla liivale, kust sisalik ülevalt ohtu tajuda ei saa, aga kullilise pilk tabab nii hiire kui ka sisaliku liikumise.  Üleval ei või kõvasti rääkida: jutt kostvat väga kaugele.

Otsisime rabaelaniku sobivat puhkekohta, sest katse näitas, et veetemperatuur (16°) oli kõrgem kui õhul (15°), maa sees oli aga hoopis külm (8°), mistõttu sisalik lähebki kõrgemale kuivale samblasele pinnasele. Erko abiga demonstreeris Merike Palginõmm meile sisaliku liikumistehnikat.

Kasulik on sellel roomajal kaitsevärvi olla küll, sest punaselg-õgija võib teda lihtsalt kinni püüda ja puuoksa otsa kuivama torgata.

(kõik fotod: Gettlin Tubala)

Laukajärv pakkus paljudele põnevust. Sealt leidsime kiili tühja kesta, millest vastne äsja koorunud oli ja mida peopesal uurida sai. Pärast nägime elusuuruses kiili, kes oli maandumisplatsiks valinud ühe noormehe püksisääre. Caylen, Taavi, Hanna olid üllatunud laukavee kollasest värvist. Samal ajal esitas roheliste konnade koor oma etteastet.

Omamoodi lilleklumbi moodustasid laukajärve veesilmas ubalehed, mis ahvatlevad põtru. Võib aga juhtuda, et see jääbki suurele loomale viimseks maiustamiseks, kui ta enam laukast välja ei suuda ronida.